Peavalu on probleem, mida on tundnud üheksa inimest kümnest. Näiliselt lihtne kaebus väärib tõsist tähelepanu, sest paljude inimeste puhul on tegu elukvaliteeti langetava probleemiga, mis takistab igapäevast toimetulekut.
Järgnevalt käsitleme põhjalikult migreeni ja pingetüüpi peavalu ning jagame nõu, kuidas mõlemat peavalu leevendada. Lisaks saad teada, miks põhjustab magneesiumipuudus peavalu ning millist magneesiumit valida, et leevendada kurnavaid peavalusid?
Millised on peavalude tüübid?
Peavalude levimus on väga kõrge. Peavalusid on üle 150, mis on jagatud kahte kategooriasse:
- Peavalud, mis annavad märku mõnest muust haigusest.
- Peavalud, mis ei ole teiste haiguste tunnuseks.
Pingest tingitud peavalu ja migreen on iseseisvad haigused, mis ei ole põhjustatud mõnest teisest haigusest.
Pingetüüpi peavalud ja migreeni peavalu algavad reeglina nooremas täiskasvanueas ning nende esinemissagedus võib muutuda harvemaks peale 50ndat eluaastat. Peavaludega toimetulek sõltub väga palju inimese elustiilist.
Millal peab arsti poole pöörduma?
Arsti poole peab pöörduma, kui peavalu iseloom muutub järsult, tekib varem kogematu tugev valu või see süveneb ajaga. Esimese läbivaatuse teeb perearst, kes vajadusel suunab edasi neuroloogi juurde.
Kõige tõhusam viis peavalude jälgimiseks on pidada päevikut. Peavalu päevikus peab olema võimalik välja lugeda kolm põhilist momenti:
- peavalu hoogude sagedus
- peavalu alluvus ravile
- ravi vajaduse sagedus.
Millal muutub peavalu haiguseks?
Enamikul inimestel esineb peavalu harva ning see vajab tähelepanu vaid siis, kui see segab igapäevaseid toimetusi. Ettevaatlikuks tuleb muutuda, kui vajadus tablettide järele kasvab ning valuvaigistid muutuvad elu lahutamatuks osaks.
Peavalu muutub haiguseks, kui pea valutab umbes pooltel päevadel kuus ning sama sagedasti vajatakse valuvaigisteid. Kui valuvaigisteid tarbida 10 või enam päeva kuus, võivad need hakata ise peavalu esile kutsuma.
Milline võib olla peavalu iseloom?
- Suruv, pressiv
- Pulseeriv, tuksuv
- Sähviv
- Lõikav
- Surisev
- Plahvatav
Mis on valuvaigistite liigtarvitamisest tingitud peavalu?
Valuvaigistite liigtarvitamisest tingitud kroonilise peavalu sündroom (MOH ehk medication overuse headache) tekib, kui peavalu hooravimeid tarvitatakse üle lubatud piiri. Oluline on teada, et MOH on kerge tekkima ning muudab migreeni ravi raskemaks.
MOH suurendab:
- Peavaluhoogude sagedust
- Peavaluhoogude intensiivsust
- Tekib nõiaring: peavalu – ravim – rohkem peavalu.
Lubatud piirid päevades on toodud järgmises tabelis. Oluline on valuvaigistite tarvitamise sagedus ehk päevade arv kuus, mitte niivõrd kasutatavad annused.
| Ravimiklass | Päeva kuus |
| Aspiriin | 15 |
| MSPVA-d | 15 |
| Paratsetamool | 15 |
| Triptaanid | 10 |
| Opioidid | 10 |
| Kombinatsioon | 10 |
Mis eristab migreeni tavalisest peavalust?
Migreeni tunnuse oluliseks erinevuseks on, et see on väga tugev peavalu. Inimeste valutundlikkus on küll erinev, kuid kui lasta selle tugevust hinnata skaalal ühest kümneni, ütlevad ühed kümme, teised aga seitse.
Migreeni ja pingetüüpi peavalu on kaks peamist peavalu tüüpi. Neid eristab mitu tunnust, sealhulgas valu iseloom, kestus, kaasnevad sümptomid ja mõju elukvaliteedile.
Migreeni valu on tavaliselt pulseeriv ja lokaliseeritud ühele pea poolele. See võib kesta 3 tundi, aga reeglina mitte üle 3 ööpäeva. Migreenile võivad eelneda aurad, mis on sensoorsed sümptomid, nagu nägemise hägustumine või kõnehäired. Migreenihoo ajal võib esineda iiveldust, oksendamist ning valgus- ja mürakartust.
Pingepeavalu on tavaliselt suruv või pigistav valu, mis mõjutab mõlemat peapoolt. See võib kesta 30 minutit kuni 7 päeva.
Migreeni põhjused
Neuroloogid usuvad, et kalduvus migreeni haigestuda on umbes 80% ulatuses perekondlik. Haigus levib edasi eelkõige naisliini pidi. Eestis kannatab migreeni käes umbes 15% naisi ja 8% mehi.
Migreeni põhjusel on suur roll kolmiknärvil. Kolmiknärv on see närv, mis varustab närvierutusega pea struktuure: nahka, veresooni ja ajukelmeid.
Migreeni põhjus võib olla ka pingelangus. Sellepärast kirjeldavad migreenikud, et sageli algab migreen õhtupoolikutel või nädalalõppudel (nädalalõpumigreen). Samuti on mitmed tegurid, mis võivad migreeni peavalu esile kutsuda:
- stress
- ärevus
- hormonaalsed muutused naistel
- migreeni ravimite liigtarbimine
- eredad või vilkuvad tuled
- valjud helid
- tugevad lõhnad
- ravimid
- liiga vähe või liiga palju und, ideaalne 7-9 tundi ööund.
- teatud toidud nagu kohv, alkohol, juust, šokolaad jt.
Millised on migreeni erinevad vormid
Migreenil eristatakse kahte peamist vormi – aurata ja auraga migreen.
Aurata migreen
Aurata migreen algab tavaliselt hommikul. Peavalu kestus võib kesta 4-72 tundi ning sellele võib järgneda paar päeva pingetüüpi peavalu. Aurata migreeni puhul on iseloomulik iiveldus, oksendamine ning valgus- ja helikartus. Peavalu on ühepoolne, pulseeriv ning mõõdukalt tugev kuni väga tugev.
Auraga mingreen
Auraga migreeni tunnused väljenduvad erinevate häiretena. Aura kestab reeglina viiest minutit ühe tunnini, aga võib püsida ka kauem. Aurad võivad olla seotud nägemise, kõne, tundlikkuse, aga ka motoorikaga. Inimesele võib teatud juhtudel tunduda, et tal on tekkinud halvatus. Selle peavalu korral on peavalu reeglina lühem ehk 6-8 tundi.
Tasub teada, et aura järgne peavalu ei pea olema migrenoosne.
Milline on migreeni ravi?
Kui diagnoos on olemas, siis oluline on täpselt jälgida migreeni ravi. Kui tavalised käsimüügiravimid ei leevenda peavaluhoogusid, kirjutab arst välja retseptiravimid. Edasine migreeni ravi ja jälgimine ei vaja tavaliselt arsti sekkumist, v.a retseptiravimite pikendamine.
Sekkuda tuleb, kui migreeni ravimid ei toimi, migreeni peavalud sagenevad, langetavad oluliselt elukvaliteeti või valuvaigisteid tuleb tarvitada liiga sagedasti. Valuvaigistite tarvitamise piir on 10-15 päeva kuus.
Migreeni ravi ajal peab olema regulaarsed:
- füüsiline aktiivsus
- toitumine
- uni
Mis on pingetüüpi peavalu?
Pingetüüpi peavalu on kõige levinum peavalu, mida 80% inimestest eluea jooksul on tundnud. Nende hoogude sagedused on inimestel erinevad. Samuti jääb valu numbriline skaala ühe kuni nelja vahele. Pingetüüpi peavalu korral saab inimene reeglina kõiki asju hoolimata peavalust teha.
Pingetüüpi peavalu korral tunneb inimene tugevat survet pea ja kaela piirkonnas. Pingetüüpi peavalud esinevad mõlemal pool pead, aga esineb ka ühepoolseid. Pingetüüpi peavalu jaotatakse episoodilisteks ja kroonilisteks.
Episoodilised pingetüüpi peavalud esinevad vähem kui 15 päeval kuus. Peavalu pikkus varieerub mõnest tunnist kuni mitme päevani.
Kroonilised pingetüüpi peavalud esinevad vähemalt 15 päeval kuus. Väga sageli esinevad need nii mitu kuud järjest.
Pingetüüpi peavalu põhjused
Pingetüüpi peavalu tekib kaela ja pead ümbritsevate lihaste pingest. Kõige sagedamini tekib see sundasendi tagajärjel, näiteks pikalt arvuti taga istudes. Pingetüüpi peavalu võib vallandada ka:
- stress
- ärevus
- depressioon
- magamine ebamugavas asendis
- silmade väsimine
- ravimid
- füüsiline ja vaimne ülepinge
- toidukordade vahelejätmine
- kaela ja pea traumad
- hormonaalsed muutused
Pingetüüpi peavalu ravi
Pingepeavalu vastu aitab lihaspingete leevendamine. Kergem pingetüüpi peavalu annab sellisel juhul kiiresti järele. Kui sellest ei ole kasu, tulevad appi valuvaigistid. Oluline on meeles pidada, et valuvaigistite sage tarvitamine peavalu korral võib hoopis probleemi süvendada. Valuvaigisteid ei tohi üle 10 päeva kuus tarvitada.
Kuidas ennetada peavalusid?
Oluline on teada, et peavalu ravi ei ole ainult tablett. On terve rida soovitusi, mida tuleb oma elustiili muutuste juures rakendada.
- Toitu korrapäraselt – söö korraga vähem, aga sagedasti. See aitab hoida veresuhkru taseme ühtlase kogu päeva. Samuti väldi toite, mis on varasemalt esile kutsunud peavalu: kääritatud juust, oad, šokolaad jt.
- Joo vett – peavalu võib olla üheks esmaseks vedelikupuuduse tunnuseks. Parim jook on vesi.
- Pea piiri kohvi joomisel – liigne kohvi joomine (rohkem kui 3 tassi päevas) võib vallandada peavaluhoo.
- Korrapärane unerežiim – uni võib leevendada, aga ka põhjustada peavalusid. Tervislik uneaeg peab jääma vahemikku 7-9 tundi.
- Enneta ülemäärast stressi – emotsionaalne pinge tekitab lihaspinget, mis omakorda võib vallandada peavaluhoo. Samuti võib stressijärgne pingelangus olla üheks migreeni vallandavaks teguriks, mida kutsutakse ka nädalalõpu migreeniks.
- Puhka arvuti ja nutiseadmega töötamisest – pikemat aega arvuti taga töötamine põhjustab lihaspingeid, eriti kaelas. Halb kehaasend muudab peavalude suhtes vastuvõtlikumaks.
- Liigu regulaarselt – mõõdukas füüsiline koormus vähendab peavalude sagedust ja valu tugevust. Samuti aitab liikumine vähendada stressi ja lihaspingeid.
- Hoidu pea- ja kaelalihaste pingest – kestev sundasendis töötamine, mis põhjustab lihaspingeid pea- või kaela piirkonnas, võib esile tuua peavalu.
Magneesiumipuudus ja peavalu
Peavaludega kimpus olevatel inimestel on sageli madal magneesiumitase veres. Magneesiumipuudus põhjustab lihaspingeid ja närvide ülitundlikkust, samadel põhjustel algavad tihti ka peavalud. Magneesiumipuuduse tõttu ahenevad veresooned peas, mis lisab peavalule hoogu juurde.
Magneesiumi regulaarne tarvitamine pakub tõhusat alternatiivi valuvaigistitele, mis võivad ise muutuda kroonilise peavalu põhjuseks.
Kui ravimeid tarvitatakse peavalude korral rohkem kui 10 päeval kuus, võib sellest välja areneda ravimsõltuv peavalu (MOH). See on must ring, millest väljatulemine on keeruline. Siin tuleb mängu magneesiumi regulaarne tarbimine, mis stabiliseerib rakku ning on rahustava iseloomuga.
Kui kaua peab magneesiumit tarbima?
Olenevalt magneesiumi defitsiidist peab magneesiumit tarbima regulaarselt 3 – 6 kuu jooksul. Alles peale seda perioodi on võimalik hinnata, kas magneesiumi tarbimisest oli kasu peavalude leevendamisel või mitte.
Millist magneesiumit valida peavalu korral?
Apteegis on mitmeid erinevaid vorme – magneesiumoksiid, magneesiumsulfaat, magneesiumtsitraat jt. Nimetatud magneesiumivormid tõstavad küll magneesiumitaset veres, kuid ei jõua hästi ajju ega rakku. See on ka peamine põhjus, miks paljud inimesed ei ole saanud magneesiumi tarvitamisega soovitud toimet peavalude leevendamisel.
Seetõttu on soovitav tarvitada magneesiumdiglütsinaati, mis on valmistatud spetsiaalse tehnoloogia abil. Magneesiumdiglütsinaadi puhul on magneesium seotud organismile omaste aminohapetega – kahe glütsiini molekuliga. Selline kompleks imendub kergesti, kuna organism tajub seda aminohappena. Organismi magneesiumitase tõuseb raku tasandil ning peavalule raisatud päevade arv väheneb jõudsalt.
Magneesiumdiglütsinaat on üks kõige paremini imenduvaid magneesiumivorme. Magneesiumdiglütsinaat sobib hästi tundlikuma seedetrakti korral ning ei põhjusta seedetrakti kõrvaltoimeid, nagu kõhulahtisus või kõhukinnisus.
Kui peavaluhoogudega kaasneb iiveldus või oksendamine, siis tasub eelistada magneesiumit, millele on juurde lisatud ingver. Ingver aitab leevendada tõhusalt iiveldushoogusid. Samuti aitab ingver lõõgastada pinges lihaseid ja veresooni peas ning muudab peavalu ravi kuni 40% efektiivsemaks.
Ingveri kasulikkus
Kiire taastumine peavaludest on oluline ning seetõttu soovitatakse lisaks magneesiumdiglütsinaadile tarbida ingverit. Uuringud on näidanud, et ingver muudab peavaluravi kuni 40% efektiivsemaks ja taastab seeläbi kiiremini töövõime.
Ingveris leiduvad gingeroolid leevendavad tõhusalt peavaluhooge. Gingeroolid on ingveri peamised aktiivsed koostisosad ja neil on mitmeid tervisele kasulikke omadusi, sealhulgas on need põletiku -ja valuvaigistava toimega.
Gingeroolid leevendavad peavalusid, blokeerides prostaglandiinide tootmist. Prostaglandiinid on põletikulised ühendid, mis võivad põhjustada peavalu. Gingeroolid võivad samuti pärssida valuretseptorite aktiivsust.
Peavalu on valusalt kaotatud aeg!
