Unetus ehk insomnia on levinud probleem, mille tunnuseks on raskused uinumisel või sagedased ärkamised une ajal. Järgnevalt võtame luubi alla, milline on tervislik uneaeg? Miks tekivad unehäired? Mida unetus meie tervisega teeb ning millised on kõige tõhusamad lahendused unehäirete korral?
Miks me vajame und?
Me veedame kolmandiku oma elust magades, vähemalt teoreetiliselt peaks see nii olema. Piisav uni aitab kehal päevapingetest kosuda ning parandab keskendumisvõimet ja tööviljakust. Välja puhanuna on meil rohkem energiat, oleme heatujulised ja tähelepanelikumad.
Uni mängib olulist rolli mälu säilitamise ja immuunsüsteemi töös ning aitab organismil taastuda kuni rakutasandini välja.
Millised on une staadiumid?
Unel eristatakse kokku viis staadiumit.
- Esimene – kerge uni, kuni kaks minutit. Sel hetkel keha lõdvestub ja lihastoonus alaneb. Selles staadiumis võid tunda ootamatuid lihastõmblusi.
- Teine – uinumine, kestab umbes 20 minutit. Lihastoonus on mõõdukalt alanenud, südametöö ja hingamine aeglustuvad.
- Kolmas – alagab sügav uni, mis hõlmab uneajast 3 – 8%.
- Neljas – sügav ehk deltauni. Lihastoonus on madal, silmad ei liigu. Magajat on raske äratada. Selles staadiumis esineb uneskäimist või unesrääkimist.
- Viies – REM-une faas, mis tekib 70 – 90 minutit peale uinumist. Sel ajal näeb inimene unenägusid.
Milline on tervislik uneaeg?
Seda, kui pikk peaks olema tervislik uni, mõjutavad mitmed asjaolud. Üks olulisemaid mõjutajaid on inimese vanus. Täiskasvanud inimene vajab 7-9 tundi ööund, et püsida terve. Seega, unevajadus erinevates eluetappides on veidi erinev:
- imikud 12 – 15 tundi
- väikelapsed 11 – 14 tundi
- koolieelikud 10 – 13 tundi
- kooliealised lapsed 9 – 11 tundi
- teismelised 8 – 10 tundi
- noored täiskasvanud 7 – 9 tundi
- täiskasvanud 7 – 9 tundi
- vanemaealised 7 – 8 tundi
Mis juhtub unega, kui saame vanemaks?
On leitud, et unehormooni melatoniini tootmist mõjutavad ka suguhormoonid. Vananemisega suguhormoonide tase langeb ja sellepärast muutub unerütm.
See on ka peamine põhjus, miks unevajadus vananedes veidi väheneb ja muutub pindmisemaks. Samuti väheneb vanematel inimestel sügava ja REM-une aeg. Lisaks sagenevad öised ärkamised ning uni muutub katkendlikumaks.
Mis on melatoniin?
Melatoniin on kehaomane unehormoon, mis mõjutab une ja ärkveloleku rütmi. Melatoniini eritumine käbinäärmest algab õhtutundidel hämaruse saabumisel ning maksimaalselt eritub seda öötundidel. Hommikul valguse tajudes seiskub melatoniini eritumine verre.
Melatoniin on tugev antioksüdant, mis aitab organismil välja puhata ja tugevdada immuunsüsteemi. Melatoniin aitab säilitada organismi nooruslikkuse.
Mis juhtub, kui magame liiga vähe?
Kui sa ei maga piisavalt, siis sa väsid ära. See tähendab, et sa oled päeval unine, võimalik on peavalu, ning alanevad oluliselt õpi- ja keskendumisvõimed. Vähene uni kiirendab vananemist ning viib immuunsüsteemi tasakaalust välja.
Unisusega on seotud ka kehvem emotsioonide reguleerimisvõime ning oled vastuvõtlikum stressile. Juba üks halvasti magamata öö põhjustab päevast väsimust ning muudab Sind järgmisel päeval ärevusele oluliselt vastuvõtlikumaks.
Kas unehäired kimbutavad ka nooremaid inimesi?
Levinumad unehäired on seotud sageli ärevusega, mis kimbutavad ka nooremaid inimesi. Keha võib rahulikult küll voodis lebada, aga kui sisemaailmas käib kõva möll ja emotsioonid kihutavad siia – sinna, siis pole võimalik magama jääda.
Seega vaimne tervis ja uni on omavahel tihedalt seotud. Uneprobleemid võivad tihtipeale aset leida pingelisemaltel perioodidel ja ka vastupidi – unehäired ise tekitavad vaimset väsimust ja ärevushäireid.
Kui Sul on raske uinuda, ärkad sageli üles või näed õudusunenägusid, siis Sind kimbutab unehäire. Sageli muutuvad unehäiretega inimesed oma otsustes emotsionaalseks ja reageerivad teravamalt kaaslaste väljaütlemistele. Tulemusena saavad kahjustada suhted lähedaste või kolleegidega.
Lisaks magamatusele halveneb oluliselt keskendumisvõime, tekivad mäluprobleemid ning stressitaluvus väheneb.
Miks ärevus ei lase uinuda?
Selle asemel, et rahuneda, mõtled Sa uuesti ja uuesti oma stressiallikale, muredele ja pettumustele. Sulle tundub, et need mõtted mängivad justkui kordusrežiimil ning neid on võimatu peatada. Kui oled vahetult enne magama jäämist endiselt ärevate mõtete küüsis, ei tule heast unest midagi välja.
Kui keha on ärevuses, levib meie organismis hormoon nimega kortisool. See hormoon on oluline, et suudaksime toime tulla olukordades „võitle või põgene“. Just seetõttu ongi pingelisel perioodil raske uinuda, sest keha arvab, et tegemist on võitlusega elu eest.
Kui inimene tunneb hirmu ja on stressis, siis ta ka magab teistmoodi. Isegi kui lõpuks õnnestub sõba silmale saada, siis stressihormoon kortisool tekitab valvsust ning uni on pealiskaudne. Selleks, et rahulikult ja sügavalt magada, on vaja enne magama jäämist rahuneda.
Millist preparaati valida?
Hea uni ei tähenda ainult palju unetunde, vaid sügavat ja kvaliteetset und. Apteegi riiulitel on unehäirete korral pakkuda mitmeid erinevaid preparaate, kuid need ei pruugi pakkuda tõhusat leevendust ärevuse korral.
Kui unehäired on põhjustatud ärevatest mõtetest, siis tõhusat leevendust pakub kombinatsioon melatoniinist ja taimsetest komponentidest. Melatoniini, palderjani ja melissi tõestatud jõud leevendab efektiivselt päevaseid pingeid ja aitab uinumiseks rahuneda.
Samas võib olla abiks ka magneesiumi ja B-grupi vitamiinide kasutamine, need suurendavad keha ja närvide vastupanuvõimet stressile. Kõik need eelpool nimetatud alternatiivid ei tekita sõltuvust ega põhjusta päevast uimasust.
Hea uni on Sinu enda kätes!
